Puhas toit või dioksiinid meie toidulaual

Artikkel avaldatud LHV panga ajakirjas Investeeri nr 3/2014

Mahetoodangu osakaal, ja nõudlus selle järele, iga hetkega maailmas aina kasvab

Käesolevas kokkuvõtvas artiklis, mis on koostatud Efert Invest OÜ juhatuse liikme Tiit Efert poolt, toome välja peamised numbrid, mis tõestavad, et maheturg, nii meie oma kodumaal kui ka mujal, on pideval tõusuteel.

Kodumaiste mahetoodete hinnanguline jaemüügikäive oli 2012. aastal (viimased saadaolevad andmed) 8,3 miljonit eurot. Suur osa turul olevast mahetoodangust on sisse toodud teistest Euroopa riikidest. Kokku osteti mahetoodangut 15 miljoni euro eest.

Mahetoode on nišiäri

15 miljonit eurot moodustab täna koguturust (toit ja esmatarbekaubad) 1,2 protsenti. Euroopa juhtivates riikides on mahetoodete osakaal 7-8 protsenti, aga ka seal jääb ökoäri peavoolust täna veel kaugele maha. Eestil on sinnani piisavalt arenguruumi, mis on üsna positiivne.

Tänavu võiks Eesti turuosa kasvada 1,4 protsendini, nendib Priit Mikelsaar, Biomarketi keti asutaja, ning usub, et kasv selles rahulikus rütmis jätkub ning tagasilangust oodata ei ole.

Euroopas on päris mitmed kaubandusketid seadnud täna juba tootjaile pestitsiidide kasutamise osas piiranguid, kes soovivad oma toodangut antud kettides turustada. Palju on hakatud mõtlema tarbija soovide peale ning sellega püütakse kliente enda juures hoida.

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus tegevjuht, kinnitab, et kliente iseloomustab soov süüa üha enam kvaliteetset ja tervislikku toitu ning suurem on keskkonnateadlikkus. Suurema osa tarbijatest moodustavad just väikeste laste emad. Samuti kinnitab Vetemaa, et mahetootjad on muutunud järjest professionaalsemaks ja paremini toimivateks. Nähes, kuidas eesti mahetootjad järjest enam meie ühiskonna heaks panustavad, võin Vetemaa sõnu kinnitades vaid öelda, et oleme teie üle väga uhked.

Eesti mahemaa pind on viimase 10 aasta jooksul kasvanud ligi 4 korda. Mahetoidu töötlejaid oli 2013. Aastal 84. Paljud mahetootjad valmistavad nii mahe kui ka tavatoodangut.

Loodame väga, et mahetootmine hakkab üha kiiremini tavapõllumajanduse maad enda alla võtma.

Siinkohal toome välja ka mõned hirmutavad numbrid pestitsiidide jääkidest osas meie endi toidulaual.

Eestis, aastate jooksul, tehtud testidest selgub, et veerand kodumaistest ja pea pooled import puu- ja köögiviljadest sisaldavad tegelikult taimekaitsejääke. Importtoodangu proovidest ainult umbes 40 protsenti ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke. Taimekaitsevahendite jääkide seiretulemuste põhjal on võimalik öelda, et eestimaine põllumajandustoodang on võrreldes sissetoodava kaubaga siiski puhtam taimekaitsevahendite jääkidest.

2013 aastal leiti, sissetoodavate maasika ja aprikooside hulgas, pestitsiidi jääke üle lubatud normi.

Dioksiinide mõju tervisele

Lühiajalisel suurte doosidega kokkupuutel: haiguskolded nahal (kloorakne, tumedad laigud nahal); häired maksa talituses. Pikaajalisel kokkupuutel: kahjustub immuunsüsteem, närvisüsteem, endokriinsüsteem. (loode, imikud, lapsed) Tööstuslikult dioksiinid tekivad sulatamisel, paberi pleegitamisel, herbitsiidide ja pestitsiidide tootmisel. Kõige kõrgemad on kontsentratsioonid mullas, setetes, loomades ja kalades.

Ehkki eesti mahetoodangu turustusvõimalused järjest laienevad ja tarbijate huvi igapäevaselt aina suureneb, müüakse mahetöötlejate vähesuse tõttu suur osa kodumaistest mahesaadustest (suurem osa piimast ja lihast) tavatööstuse tarbeks.

Mõneti tänu sellele on ka meie toidulaual ehk täna kindlasti puhtam ja tervislikum toit, kuid et teie, mahetootjad, leiaksite oma õige turu ja et teie tooted leiaks teadliku tarbija, püüamegi meie edaspidiselt teile rohkem toeks olla.

 

Sinule ja Sinuga – Mahedalt!

Teor Trading


Artikkel pikemalt http://issuu.com/investeeri/docs/investeeri_3_2014

Eelmine
15.01.2015 täitus 5 aastat meie tegevusest
Järgmine
Kasulikku kirjandust ja olulisi linke

Lisa kommentaar

Email again: