Rahvaretseptid aitavad hoida aia tervist

Avaldatud ajalehes „Sakala“ 28.01.2015







Agronoom-nõustaja Tiiu Annuk soovitab koduaias kemikaale kasutada nii vähe kui võimalik, sest need kahjustavad nii ennast kui keskkonda.

Tema kinnitusel saab taimekahjurite ja -haiguste levikut pidurdada või vältida ka paljude taimsete või muude koduste vahenditega, isegi näiteks keedusoola, seebi või puutuhaga. Samuti võib kasutada taimekooslusi, kus üks liik pidurdab teiste kahjustajate levikut.

Lehk peletab aplaid kahjureid

Tiiu Annuk ütleb, et tihti on haiguste ja kahjurite tõrjeks väga efektiivsed rahvaretseptide järgi valmistatud taimeleotised, mida võivad kasutada ka erilise ettevalmistuseta inimesed. «Põhimõtteliselt võib kõigist tugevalt lõhnavatest taimedest tõrjelahust teha, ühed tõhusamad on aga tubakas ja palderjan,» nendib ta.

Kahjurputukatele, nagu lehetäile, ripslasele, kapsakoile ja kapsaliblikale, mõjuvad näiteks raudrohu-, vereurmarohu-, koirohu-, soolikarohu-, põld­osja-, takja-, puju-, kõrvenõgese-, võilille-, paiselehe-, peiulille-, tomati-, sibula- ja küüslauguürt. Lestade tõrjeks soovitab nõustaja tõmmiseid tomatist, sibulast, võilillest, peiulillest või männivõrsetest koos koirohuga.

«Rusikareeglina on tõmmiseks vaja 10–20 protsenti toorest taimset materjali. Peenestatud taimeosad võiks toasooja veega üle valada ja vähemalt 24 tunniks seisma jätta. Seejärel leotis kurnatakse ja saadud tõmmisega pritsitakse taimi,» õpetab Annuk.

Ta möönab, et lahuse lõhn on tihti ka inimesele üsna ebameeldiv, aga just see peletabki kahjureid.

Mõningaid taimepreparaate võib kasutada ka taimehaiguste tõrjeks, näiteks küüslauku tomatitel ja kurkidel tõusmepõletiku ennetamiseks ning kõrvenõgest ebajahukaste vastu. Põldosi aitab ebajahukaste, aedoa-kaunakõrbuse, tomatil hahkhallituse, helelaiksuse ja kuivlaiksuse vastu, kõrvitsalistel jahukastet, antraknoosi ja kuivlaiksust ennetava tõrjena.

Taimeleotisega võib pritsida igal ajal

Taimsete lahustega võib Tiiu Annuki kinnitusel pritsida igal ajal, varakevadest hilissügiseni, ja kas või iga 7–12 päeva tagant, sest need ei tungi taime süsteemselt nagu kemikaalid. Mõju sõltub aga ilmast, näiteks vihm peseb lahuse maha.

Nõustaja märgib, et tõmmisele annab mõju juurde roheline seep, mida võiks lisada viis grammi liitri kohta. «See märgaja võimaldab tõhusamalt tappa näiteks lehetäisid, ummistades nende külgedel paiknevad hingamisavad. Putukad ei saa hingata ja surevad.»

Annuk räägib, et leotised annavad taimele ühtlasi energiat ja toitaineid. «Nagu inimest on ka taime mõistlik hoida tugeva ja tervena, siis on ta haigustele ja kahjuritele vastupidavam. Juhul kui taim kipub jääma viletsaks, tasub teda turgutada sõnnikuleotisega. Kui ka siis toitaineid napib, on juba mõistlik kasutada mineraalväetist.»

Annuk möönab, et alati ei ole haigustele rohtu. Näiteks juuremädanik või kasvuhoones esinev valgemädanik kipuvad taimele saatuslikuks saama. Viimati mainitust vabanemiseks tuleb triiphoones kogu muld välja vahetada.

«Tähtis on jälgida külvikorda: ühte sugukonda kuuluvaid taimi ei tohiks sama koha peal pikalt hoida. Ja kõrvuti ei tasu kasvatada kultuure, mis on atraktiivsed samale kahjustajale, näiteks maavitsalisi tomatit ja kartulit ning ristõielisi redist, kapsast ja kaalikat. Üheskoos kasvades on ka nende lõhn tugevam ja just see meelitab kaugelt kahjurputukaid kohale,» rõhutab Annuk ning toob välja, et ehkki kurk ja paprika kuuluvad eri sugukonda, on neil ometi kedriklesta näol ühine kahjustaja.

Nimetatud hädade mahendamiseks on hea kasutada nii-öelda Tootsi peenart, kus terava lõhnaga taimed, nagu küüslauk ja sibul, kahjureid ja haigusi eemale hoiavad.

Tuhk tõrjub jahukastet ja lehetäisid

Tiiu Annuki sõnul võib aias head teha tuhk. «See aitab tõusmepõletiku ja jahukaste vastu. Tuhast võivad abi saada näiteks floksid, mis on tihti jahukastest tugevalt nakatunud.»

Annuk lisab, et veidi mõjub tuhk lehetäidele ning seda kasutatakse ka kapsa- või redisekülvidel maakirbu vastu kahe idulehe faasis. Samuti visatakse tuhka talvel marjapõõsastele jahukaste vastu. «See on fungitsiidne leelis, mis hoiab ka taimede all talvituvate haigustekitajate eest, vähendades nii tunduvalt nakkusohtu.»

Samas toonitab Annuk, et liialdada tuhaga ei maksa, sest muidu võib muld liiga leeliseliseks muutuda.  

«Enne kui kahjureid tõrjuma hakata, tuleb õppida tundma nende välimust, elutsüklit ja harjumusi, sest sageli saab nende levikut kontrollida tavapäraste hooldustöödega, nagu okste lõikamise ja pinna kobestamisega, ning tõrjevajadust ei tekigi,» kõneleb agronoom-nõustaja. «Kui teame, kuidas kartulimardikas või lehevaablane talvitub, on nendega lihtsam ja tõhusam võidelda. Lehetäide puhul peab silmas pidama, et ta saab täiskasvanuks 12, soojas koguni kaheksa päevaga. Nii et tõrjudes tuleb arvestada, et kahjustaja võib juba poolteise nädalaga tagasi olla. Samas on teada, et paljud liigid rändavad eri taimede vahet.»

Profülaktiliseks meetmeks peab Annuk ka seda, et puuvilju ei jäeta puule või selle alla mädanema, vastasel korral hakkavad levima puuviljamädanik ja kärntõbi.

Veel on Annuk aias tõrjevahendina kasutanud soola. «Olen kastnud kevadel soolalahusega kohta, kust olen eemaldanud närbussi kahjustatud maasikataime. Sool aitab mulda närbussidest puhastada: imeb kehast vee välja ja närbuss hukkub. Sügisel istutasin samasse kohta uued taimed ja kahjustusi ei ilmnenud. Kümne liitri vee kohta panin neli kuni kuus supilusikatäit jämesoola.»

Ka tänapäeva kemikaalid on ohtlikud

Tiiu Annuk nendib, et ehkki mahevõtted võivad olla keemilisest tõrjest vähem tõhusad, tagab nende kasutamine, et inimesele ohtlikud jääkained ei kuhju aiasaadustesse. «Tavaaiapidajal ei ole taimekaitsevahendite käsitsemiseks ka teadmisi ega kogemusi. Nii kiputakse kemikaalidega liiga kergekäeliselt ringi käima. Eiratakse ohutusnõudeid, näiteks tehakse pritsimisi kaitseriietuseta, plätud jalas,» kirjeldab ta.

Juhul kui keemiat on tõesti väga vaja kasutada, soovitab Annuk täpselt pakendil kirjas olevaid instruktsioone järgida.

«Tihti tehakse pritsimiseks liiga kange lahus ja nii võidakse kultuure kahjustada, muutes need fütotoksiliseks. Hiljem ollakse imestunud, et taim on närtsinud, ega tunnistata, et midagi tehti valesti,» räägib nõustaja ning rõhutab, et nagu arstiravimi puhul peab kemikaalide kontsentratsioon lahuses olema nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik. «Ehkki tänapäeva keemilised vahendid on keskkonnale ja inimesele ohutumad, kui olid nõukogudeaegsed, peab nendega olema väga ettevaatlik.»

 

VIIS SOOVITUST

Nõustaja-agronoom Tiiu Annuk soovitab koduaias kahjurite ja haiguste ennetamiseks kasutada mahedaid võtteid.

• Järgima peaks külvikorda.

• Kasutada tuleks puhast ja haigusvaba seemet.

• Väetama ja mulda harima peaks optimaalselt.

• Sügisel tuleks puult ja selle alt õunad ära korjata ning riknenud maasse kaevata või komposteerida.

• Taime on mõistlik hoida tugeva ja tervena. Juhul kui ta kipub jääma viletsaks, tasub esimesena turgutust otsida sõnnikuleotisest.

Allikas: Tiiu Annuk

Eelmine
Kasulikku kirjandust ja olulisi linke
Järgmine
uus hooaeg on alanud, aeg valmistuda kahjuritõrjeks !

Lisa kommentaar

Email again: